Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil

polaarrebane Arktikas
Gavriil Grigorov/ TASS/ Scanpix
Polaarrebane Franz Josephi maal kevadel 2021.
Polaarrebane Franz Josephi maal kevadel 2021.

Arktika on viimastel aastatel muutunud kogu maailma jaoks üha olulisemaks regiooniks. Eesti on põhjapoolseim mitte-Arktika riik. Tulenevalt asukohast mitme Arktika riigi naabruses mõjutavad regiooni arengud meid paratamatult. Esiteks toimub Arktikas kliima soojenemine kahekordsel kiirusel võrreldes muu maailmaga, tuues kaasa tõsiseid keskkonnaprobleeme kogu planeedil. Teiseks on seal tekkimas uusi võimalusi majandustegevuseks, eriti loodusvarade kasutuselevõtuks ja transpordiks. Kolmas Arktikat muutev areng on geopoliitiliste pingete kasv, mis väljendub Venemaa püüdlustes tugevdada oma sõjalist kohalolekut, Hiina kasvavas majanduslikus aktiivsuses ning USA lisandunud tähelepanus regiooni vastu.

Raport pakub ülevaadet olulistest arengutest Arktikas ja kaardistab Vene, Hiina, USA, Põhjamaade, Jaapani, ELi, NATO, Arktika põlisrahvaste ja Eesti senised tegevused ning huvid regioonis. Raporti peamised järeldused ja soovitused lähtudes Eesti huvidest:

  1. Eesti vajab laiapõhjalist Arktika-strateegiat, et:
  • säilitada ja uuendada teadusekspertiisi ja luua Eesti polaarteadlastele paremad eeldused osaleda rahvusvahelises teaduskoostöös;
  • aidata Eestil oma huvidest lähtuvalt kaasa rääkida rahvusvahelistes Arktikat puudutavates aruteludes ja otsustusprotsessides, sh ELis, NATOs ja Põhjala-Balti koostööstruktuurides (NB8);
  • pöörata tähelepanu sellele, kuidas Arktikas kasvav geopoliitiline konkurents ja regiooni militariseerimine mõjutab Eesti ja Läänemere regiooni julgeolekut.
  1. Osalemine Arktika koostöös tõstab Eesti globaalset nähtavust ja mainet.
  • Eesti saab läbi teaduspõhise tegevuse Arktikas tõsta oma mainet kui riik, kes panustab rahvusvaheliste probleemide haldamisse ja mitmepoolsesse koostöösse, eriti läbi tugeva regionaalse koostöö Põhjala riikidega
  • Eesti huvides on toetada ELi aktiivsemat Arktika-poliitikat ja panustada Eesti osalusse ELi rahastatud teadustegevuses, keskkonnaprobleemide haldamisel, põlisrahvaste õiguste ja kultuuride kaitsel ning maavarade kasutuse ja transpordi kestlikul arendamisel.
  1. Geopoliitilised arengud Arktikas mõjutavad Eesti julgeolekut.
  • Kuna Arktika Euroopa-osa, Põhja-Atlandi ja Läänemere piirkond on julgeoleku seisukohalt seotud, on oluline teadvustada geopoliitilisi arenguid Arktikas ja hinnata nende mõju Eesti julgeolekule.
  • Eesti peaks ka edaspidi aktiivselt osalema koostööformaatides koos liitlaste ja partneritega, kus arutatakse regiooni julgeolekuprobleeme.
  1. Eesti osalus Arktika koostöös eeldab teadusliku kompetentsi säilitamist ja arendamist.
  • Humanitaar- ja sotsiaalteadlaste ekspertiisi arendamine sillutab teed ka Eesti majandus- ning IT-projektidele Arktikas. Just nemad tunnevad Arktika elanike probleeme ja neil on kontakte erinevates regioonides.
  • Polaaruuringutesse tehtud investeeringud tasuvad ennast ära teaduspõhise majanduse ülesehitamisel, kui keskkonnauuringute tulemusi rakendatakse riigi energia-, rohe- ja logisitikapoliitika kujundamisel.
  1. Eestil on oluline roll Arktika põlisrahvaste õiguste kaitsmisel.
  • Eestist on kujunenud üks Venemaal elavate soome-ugri rahvaste eestkõneleja. Hõimurahvaste programmi raames on erinevate soome-ugri rahvaste liikmed saanud õppida Eesti ülikoolides. Nii Eesti teadlased kui ka hõimuliikumise aktivistid omavad laialdasi kontakte Arktika põlisrahvaste esindusorganisatsioonidega. Seda kogemust tuleb säilitada ja edasi viia.
  • Eesti saab Arktika põlisrahvaste õiguste kaitsmisel kasutada innovatiivsete tehnoloogiaettevõtete ja IT-sektori potentsiaali.

Laadi alla ja loe: RKK EVI Raport Eesti huvid Arktikas