Arutelud Euroopa võime üle rahvusvahelistes suhetes iseseisvamat poliitikat ajada on peale kaitsepoliitika ulatunud ka välispoliitika, kaubanduse, digitaalühiskonna ja tervishoiu valdkonda.
Samal ajal kui Euroopa Liidu liikmesriigid oma seisukohti vormivad, debatt jätkub. Põhjala-Balti riigid – Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Soome, Taani – tõusevad neis aruteludes esile küllaltki üksmeelse rühmana.
Käesolev mõttepaber, mis on sündinud EVI/RKK ja Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi koostöös, annab lühikese ülevaate Põhjala-Balti riikide ühistest seisukohtadest Euroopa autonoomia ja suveräänsuse teemal, Põhjala-Balti riikide juhtpõhimõtetest ja nn punastest joontest.
Olulisemad seisukohad:
- Euroopa strateegilisse autonoomiasse suhtutakse eriti Balti riikides ja Rootsis kahtlevalt, ent vastav debatt ega ka idee ei kao kuhugi.
- Põhjala-Balti riigid toetavad Euroopa strateegilist autonoomiat edendavaid meetmeid, tingimusel et need ei pidurda ladusat sõjalist ja kaitsetööstuslikku koostööd USAga.
- Põhjala-Balti riigid toetavad Euroopa Liidu tugevamat ja ühtsemat rolli rahvusvahelistes suhetes. ELi välispoliitilise rolli tugevdamise viisides (nt kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise laiendamine) ühisele seisukohale jõudmine on siiski raske.
- Suurema sõltumatuse saavutamisel digitaal- ja tööstusvaldkonnas on Põhjala-Balti riikide põhieesmärk ühisturu tugevdamine.
- Hoolimata erinevustest Euroopa ja USA vahel, näevad Põhjala-Balti riigid vabakaubanduse arendamisel ja digitaalse iseseisvumise saavutamisel USAd partnerina.
- Põhjala-Balti riigid ei soovi tervishoiuvaldkonnas ELi pädevuse suurendamist.
Laadi alla ja loe täispikka inglisekeelset raportit: Põhjala-Balti agenda avatud ja turvaliseks Euroopaks (PDF)