juuni 8, 2022

Ukraina teekond Euroopa Liidu liikmeks: kuidas muuta geopoliitiline vajadus elujõuliseks protsessiks

REUTERS / Scanpix
REUTERS / Scanpix
Ukraina ministrite kabineti hoone ees toimuval massimiitingul on näha Ukraina riigilippe, Ukraina ametiühingute lippe ja ELi lippu.
Ukraina ministrite kabineti hoone ees toimuval massimiitingul on näha Ukraina riigilippe, Ukraina ametiühingute lippe ja ELi lippu.

Ukraina taotleb ELi liikmelisust ajal, mil Venemaa on teda valiksõjas rünnanud. Euroopa Komisjoni arvamus Ukraina taotluse kohta valmib eeldatavasti juuni keskel, sellele järgneb Euroopa Ülemkogu otsus 23.-24. juunil. Kuigi kogu ELi avalik arvamus on muutunud Ukraina liikmeks saamist suures osas toetavaks, jagunevad ametlikud seisukohad peamiselt idapoolsete liikmesriikide tugeva toetuse ja muude liikmesriikide tagasihoidlikuma seisukoha vahel.

Käesolevas poliitikadokumendis väidavad Steven Blockmans ja Kristi Raik, et Euroopa Ülemkogu peaks juunis andma Ukrainale kandidaatriigi staatuse ning arutavad võimalusi käsitlemaks Ukraina valmisolekuga seotud probleeme, ELi enda vastuvõtuvõimet ja Lääne-Balkani riikidest saadud õppetunde. Autorite põhilisteks väideteks on, et:

  • Ukraina selge liikmelisuse perspektiiv on muutunud geopoliitiliseks vajaduseks. See võib lõpetada strateegilise ebaselguse, mis muutis Ukraina haavatavaks Venemaa püüdlustele taastada oma mõjusfäär. Samuti annab see tugeva signaali, et Venemaa agressioon ei tasunud end ära.
  • Ukraina on objektiivselt kvalifitseeritud kandidaatriigi staatuse saamiseks, arvestades, et ta on aastaid järk-järgult rakendanud 2014. aasta assotsiatsioonilepingut, mille peatükid on sisuliselt samad, mis ELi ühinemismenetlused.
  • EL peab välja töötama etapiviisilise ühinemisprotsessi, et võimaldada kandidaatriikide järkjärgulist poliitilist, rahalist ja institutsioonilist integratsiooni ELiga. Uus lähenemisviis võib kandidaatriigid tugevamalt siduda tõeliste siseriiklike reformiprotsessidega.
  • Uuenenud ühinemismenetlused võimaldavad hõlmata nii Lääne-Balkani kui ka Ida-Euroopa liitumiskandidaate, lähendades seega Euroopa Liidu poliitika jaoks neid kahte piirkonda. See oleks suur muutus doktriinis.
  • Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli pakutud uus Euroopa Geopoliitiline Ühendus peaks toetama ELi täisliikmeks saamise protsessi, mitte olema selle alternatiiv. Uus organ võiks potentsiaalselt hõlmata kogu Euroopat, jättes välja diktatuurid Venemaal ja Valgevenes.

Laadi alla ja loe (inglise keeles): Ukraina teekond Euroopa Liidu liikmeks: Kuidas muuta geopoliitiline vajadus elujõuliseks protsessiks (PDF)