aprill 7, 2022

Eesti Välispoliitika Instituut andis panuse äsja valminud kolmandasse Eesti-Soome koostööraportisse

Raigo Pajula / Stenbocki maja
Raigo Pajula / Stenbocki maja
Vasakult: Soome peaminister Sanna Marin, raportöörid Anne-Mari Virolainen ja Jaak Aaviksoo, Eesti peaminister Kaja Kallas, 7. märtsil Tallinnas.
Vasakult: Soome peaminister Sanna Marin, raportöörid Anne-Mari Virolainen ja Jaak Aaviksoo, Eesti peaminister Kaja Kallas, 7. märtsil Tallinnas.

7. märtsil avalikustati Eesti-Soome tulevikukoostöö visiooniraport. Raportööride Jaak Aaviksoo ja Anne-Mari Virolaineni eestvedamisel valminud raporti koostamisel osalesid ka Eesti ja Soome Välispoliitika Instituudid

Raport pakub poliitikasoovitusi ja neid toetavat Soome-Eesti suhete ekspertanalüüsi mõlema riigi valitsustele. Raportit esitleti peaministritele Kaja Kallasele ja Sanna Marinile 7. märtsil Tallinnas.

Kokku valmis 19 poliitikasoovitust mõlema riigi valitsustele, mis jagunevad nelja valdkonna alla: 1) digitaalne juhtimine, 2) elujõuline majandus, 3) keskkonnahoidlik tulevik ja 4) laiendatud kultuurid. Raporti ekspertanalüüs kaardistas hetkeolukorra koos riskide ja võimalustega eelnimetatud valdkondades. Mõned näited poliitikasoovitustest:

  • Võtta juhtroll mobiilsete kodanike vajadustele vastava moodsa lahenduse leidmisel. Üha rohkem inimesi elab ja töötab vaheldumisi kahes või rohkemas riigis ning seisab silmitsi erinevate sotsiaalhüvitistega seotud tülikate probleemidega. Digiinnovatsioon võib siin hõlbustada kahe riigi vahelisi piiriüleseid tehinguid. Kuigi Soome ja Eesti on piirkondliku digitaliseerimispoliitika esmatähtsad partnerriigid, on edusammud olnud siiani oodatust tagasihoidlikumad.
  • Käivitada avaliku ja erasektori algatusena Eesti-Soome iduettevõtluskeskus. Tähelepanuväärsed ettevõtmised alates Slushist kuni Eesti ükssarvikuteni on tõestanud Eesti ja Soome iduettevõtluskogukonna elujõulisust, mida saab koostöö ning laiema avaliku ja erasektori toetuse kaudu veelgi suurendada.
  • Muuta Soome laht kestlikuks transpordikoridoriks, saavutades 2035. aastaks Eesti ja Soome vahelise liikluse süsinikuneutraalsuse. Toetamaks Soome ja Eesti vahelise keskkonnasäästliku meretranspordi arengut on vaja veelgi enam kaaluda ühiste majandusstiimulite rakendamist. Valitsustel on keskne roll arengu soodustamisel sellistes valdkondades nagu akujõul töötavate laevade ja vesinikumootorite arendamine.
  • Asutada Eesti ja Soome ühine nelja ülikooli hõlmav keeleprogramm. Seoses ressursipuuduse ja väheneva nõudlusega ülikoolides kutsuvad raporti autorid üles Helsingi, Tartu, Tallinna ja Turu Ülikooli töötama välja soome ning eesti keele ja kirjanduse ühise programmi, mis hõlmab üliõpilaste ja õppejõudude vaba liikumist ülikoolide vahel.

Koostööraporti tellisid Eesti ja Soome valitsus välisministrite ettepanekul seoses kahe riigi diplomaatiliste suhete 100. aastapäevaga. Projektirühma kuulusid raportöörid Jaak Aaviksoo (Tallina Tehnikaülikooli emeriitrektor) ja Anne-Mari Virolainen (Soome parlamendisaadik), Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor), Sinikukka Saari (Soome Välispoliitika Instituudi vanemteadur), Sigrid Nuutre (Eesti Välispoliitika Instituudi projektijuht), Tõnis Idarand (Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur) ja Aappo Pukarinen (parlamendiliikme Anne-Mari Virolaineni abi). Varasemalt on valminud kaks Eesti-Soome koostööaruannet – 2003. ja 2008. aastal.

Raport on loetav siit.

Kategooriates: Uudised